Uudised

Riigikaitselaager 2019 04. juuni valdek.rohtma


Kui bussis ei olnud veel aru saada, et mis meid ees ootab, siis varsti jõudis tegelikkus pärale: metsa sisseseadmine, rivis marssimine, varustuse kandmine ja käskude järgimine- ja eriti Unimogiga sõites jõudis see kindlasti pärale. See väljendus kõikide jutus,  elevuses ja mõnede väikeses ärevuses. Masinas viibides tundus, nagu oleks juht lausa otsinud auke, millest läbi sõita. Selleks ajaks olime saanud vormid ja kotid selga ning olimegi juba rohkem kaitseväelaste moodi.

Meie kätele märgiti oma kompanii esitäht, kas A ehk Alfa, B ehk Bravo, C ehk Charlie, D ehk Delta. Telkidesse jagunemise käigus tekkisid veel omakorda rühmad numbritega 1, 2, 3, 4.

Kohe metsa jõudes tervitati meid toiduga. Suuremaid juhtnööre ei jagatud, tuli lihtsalt kätte võtta rootslaste poolt kingitud plekist anum (pärast jäi meelde, et nimeks on katelok) ning sellega kaasas olevad vajalikud söögiriistad: lusikas, kahvel, nuga ja avaja. Ütlen kiiresti ära, et pakutav söök oli meie olukorda arvestades hea, soe ja toitev.

Niisiis.. igas telgis oli ahi ja kui tegemist on tulega, siis on tarvis seda valvata. Paika pandi valvekord. Iga telgielanik pidi oma uneajast loovutama vähemalt ühe tunni, et kummalgi päeval ahju valvata. Samuti pidi öösel teatud rühm telkide ümber patrullima. Telki oli siis (olenevalt telgi mõõtmetest) vaja mahutada 9-15 pead. Hügieen ja hommikused ning õhtused protseduurid tuli läbi viia metsas, kaevates augu maasse ja kasutada katelokist enda varutud vett. Meie õnneks olid selleks hetkeks, kui loodus kutsus, olemas kuivkäimlad.

Kompaniid olid üksteisest eraldi. Kui vaba aega anti, siis suure tõenäosusega prantsatati oma telki või tehti kiire jalutuskäik teiste kompaniide aladele.

Meil oli 4 põhitegevust:

relvaõpe, laskmine

Käsitsesime relva AK-4 ning tegime 6 tugevat pärispadruniga lasku. Siin tuli meelde kõik, mida riigikaitse õpetaja õpetas. Meil oli suur eelis tänu temale. Lae tühjaks ja näita ette! Pikali! Relv laadida! Sooritada kontrolllask! Kõik oli tuttav.

Bivi kasutamine, Hügieen, Ellujäämisõpe, Makseerimine

Bivi on kõige lihtsamas mõistes telk, mille taladeks on puud ja oksad. See on palju väiksem kui telk muidu. Seal all on vaid paras magada ja varjuda ning seda ka kõige rohkem kahekesi.

Hügieeniga tutvudes oli paljudel ahastus, kuuldes, et häda tegemine käib metsas palju keerukamalt kui kodus ning pesemise praktika oli ka alguses pigem ebameeldiv ülesanne. Ometi öeldi: "Demo, läks!" Ja alustatigi keskpäevase hambapesuga.

Ellujäämisõpe kordas meie jaoks üle, kuidas end metsa minekuks ette valmistada, mida teha, kui oled eksinud ja kuidas elada üle öid või päevi metsikus looduses olemasolevate vahenditega.

Makseerimise juures saime teada põhilistest ja olulisemates faktoritest. Tuleb arvestada keskkonnaga, kus looduses viibid, pead arvestama, et sa ei oleks väike kuusk lehtmetsas ning et sa ei oleks suvel üleni valges ega kollases. Muidugi toimus siis ka demotund ja maskeerituna läksime päevaga edasi.

Meeskonnamäng + Meditsiin

Capture the Flag on vägagi tuntud mäng, eriti sõja-ja seiklejate maastikel. Iga mängija sai rolli: lippur, meedik, kaitse, ründaja. Kõige kiirem seletus! Kaks tiimi, igal tiimil oma baas, baasis oma lipp. Meeskond, kellel õnnestub vastasmeeskonna tiimid oma baasi saada, on võitjad. Metsa all soise pinna peal oli see tõeline adrenaliinipomm. Meditsiinis tuli ette elustamist, esmaabi ja kõige elementaarsemate meditsiinivahendite tundmist.

Topograafia ja Orienteerumine

Vooremäele Unimogiga, kaart kätte, kompass kaela (tegelikult hoopis tasku külge, sest muidu võid kuhugi kinni jääda ja siis on paha) ja kiiremas korras orienteeruma. Igas punktis oli kood või tähekombinatsioon, mille pidi üles kirjutama. Punkte oli vähemalt kokku 14, mida kaugemal punkt oli, seda rohkem skoori see lisas. Lõpuks oli pikk maa läbi käidud ja Unimogiga tagasisõit algas.

Viimane päev tõi pisara silma. Olime rivis olles nähtavalt nördinud, sest sellise lühikese ajaga olime tutvunud nii paljude toredate noortega. Tõesti! Aega jäi liiga väheks. Nautisime seda vähest aega siiski täiel rinnal. Saime oma nahal tunda nii jalaväelasele tuttavat vihma ilma kui ka suvist päikesepaistet. Kohtusime loomadega: sääsed, hobused ja siilipoiss kõrvaltelgist. Tegime kätekõverdusi, käisime jooksmas, ärkasime vara ja hoolitsesime selle eest, et kõigil oleks hea olla. Kahtlemata üks produktiivsemaid ja meeleolukamaid laagerdamispäevi.

Kõik olid metsast välja tulles uhked ja kogemuste võrra rikkamad ning kuulda oli vaid tunnustavaid hüüatusi!

 

Riigikaitselaager, aitäh!

Keitlin Kitsing, üks laagerdajatest

 

 

Vaata ka laagri kohta loodud pressiteadet: http://www.mil.ee/et/uudised/10740/tartumaa-riigikaitselaagris-osaleb-ligi-500-noort?fbclid=IwAR2Xzqb-Ae67d4XwfohpwLQhFyXtylcpFDRIu79KysG8GZZF216dG1x-SQg

Kui bussis ei olnud veel aru saada, et mis meid ees ootab, siis varsti jõudis tegelikkus pärale: metsa sisseseadmine, rivis marssimine, varustuse kandmine ja käskude järgimine- ja eriti Unimogiga sõites jõudis see kindlasti pärale. See väljendus kõikide jutus,  elevuses ja mõnede väikeses ärevuses. Masinas viibides tundus, nagu oleks juht lausa otsinud auke, millest läbi sõita. Selleks ajaks olime saanud vormid ja kotid selga ning olimegi juba rohkem kaitseväelaste moodi.

Meie kätele märgiti oma kompanii esitäht, kas A ehk Alfa, B ehk Bravo, C ehk Charlie, D ehk Delta. Telkidesse jagunemise käigus tekkisid veel omakorda rühmad numbritega 1, 2, 3, 4.

Kohe metsa jõudes tervitati meid toiduga. Suuremaid juhtnööre ei jagatud, tuli lihtsalt kätte võtta rootslaste poolt kingitud plekist anum (pärast jäi meelde, et nimeks on katelok) ning sellega kaasas olevad vajalikud söögiriistad: lusikas, kahvel, nuga ja avaja. Ütlen kiiresti ära, et pakutav söök oli meie olukorda arvestades hea, soe ja toitev.

Niisiis.. igas telgis oli ahi ja kui tegemist on tulega, siis on tarvis seda valvata. Paika pandi valvekord. Iga telgielanik pidi oma uneajast loovutama vähemalt ühe tunni, et kummalgi päeval ahju valvata. Samuti pidi öösel teatud rühm telkide ümber patrullima. Telki oli siis (olenevalt telgi mõõtmetest) vaja mahutada 9-15 pead. Hügieen ja hommikused ning õhtused protseduurid tuli läbi viia metsas, kaevates augu maasse ja kasutada katelokist enda varutud vett. Meie õnneks olid selleks hetkeks, kui loodus kutsus, olemas kuivkäimlad.

Kompaniid olid üksteisest eraldi. Kui vaba aega anti, siis suure tõenäosusega prantsatati oma telki või tehti kiire jalutuskäik teiste kompaniide aladele.

Meil oli 4 põhitegevust:

relvaõpe, laskmine

Käsitsesime relva AK-4 ning tegime 6 tugevat pärispadruniga lasku. Siin tuli meelde kõik, mida riigikaitse õpetaja õpetas. Meil oli suur eelis tänu temale. Lae tühjaks ja näita ette! Pikali! Relv laadida! Sooritada kontrolllask! Kõik oli tuttav.

Bivi kasutamine, Hügieen, Ellujäämisõpe, Makseerimine

Bivi on kõige lihtsamas mõistes telk, mille taladeks on puud ja oksad. See on palju väiksem kui telk muidu. Seal all on vaid paras magada ja varjuda ning seda ka kõige rohkem kahekesi.

Hügieeniga tutvudes oli paljudel ahastus, kuuldes, et häda tegemine käib metsas palju keerukamalt kui kodus ning pesemise praktika oli ka alguses pigem ebameeldiv ülesanne. Ometi öeldi: "Demo, läks!" Ja alustatigi keskpäevase hambapesuga.

Ellujäämisõpe kordas meie jaoks üle, kuidas end metsa minekuks ette valmistada, mida teha, kui oled eksinud ja kuidas elada üle öid või päevi metsikus looduses olemasolevate vahenditega.

Makseerimise juures saime teada põhilistest ja olulisemates faktoritest. Tuleb arvestada keskkonnaga, kus looduses viibid, pead arvestama, et sa ei oleks väike kuusk lehtmetsas ning et sa ei oleks suvel üleni valges ega kollases. Muidugi toimus siis ka demotund ja maskeerituna läksime päevaga edasi.

Meeskonnamäng + Meditsiin

Capture the Flag on vägagi tuntud mäng, eriti sõja-ja seiklejate maastikel. Iga mängija sai rolli: lippur, meedik, kaitse, ründaja. Kõige kiirem seletus! Kaks tiimi, igal tiimil oma baas, baasis oma lipp. Meeskond, kellel õnnestub vastasmeeskonna tiimid oma baasi saada, on võitjad. Metsa all soise pinna peal oli see tõeline adrenaliinipomm. Meditsiinis tuli ette elustamist, esmaabi ja kõige elementaarsemate meditsiinivahendite tundmist.

Topograafia ja Orienteerumine

Vooremäele Unimogiga, kaart kätte, kompass kaela (tegelikult hoopis tasku külge, sest muidu võid kuhugi kinni jääda ja siis on paha) ja kiiremas korras orienteeruma. Igas punktis oli kood või tähekombinatsioon, mille pidi üles kirjutama. Punkte oli vähemalt kokku 14, mida kaugemal punkt oli, seda rohkem skoori see lisas. Lõpuks oli pikk maa läbi käidud ja Unimogiga tagasisõit algas.

Viimane päev tõi pisara silma. Olime rivis olles nähtavalt nördinud, sest sellise lühikese ajaga olime tutvunud nii paljude toredate noortega. Tõesti! Aega jäi liiga väheks. Nautisime seda vähest aega siiski täiel rinnal. Saime oma nahal tunda nii jalaväelasele tuttavat vihma ilma kui ka suvist päikesepaistet. Kohtusime loomadega: sääsed, hobused ja siilipoiss kõrvaltelgist. Tegime kätekõverdusi, käisime jooksmas, ärkasime vara ja hoolitsesime selle eest, et kõigil oleks hea olla. Kahtlemata üks produktiivsemaid ja meeleolukamaid laagerdamispäevi.

Kõik olid metsast välja tulles uhked ja kogemuste võrra rikkamad ning kuulda oli vaid tunnustavaid hüüatusi!

 

Riigikaitselaager, aitäh!

Keitlin Kitsing, üks laagerdajatest

 

 

Vaata ka laagri kohta loodud pressiteadet: http://www.mil.ee/et/uudised/10740/tartumaa-riigikaitselaagris-osaleb-ligi-500-noort?fbclid=IwAR2Xzqb-Ae67d4XwfohpwLQhFyXtylcpFDRIu79KysG8GZZF216dG1x-SQg