Uudised

Sallivuskonverents ,,Kuidas teha enda koolist salliv kool“ 04. oktoober valdek.rohtma


Sallivuskonverents ,,Kuidas teha enda koolist salliv kool“

Eesti Õpilasesinduste Liidu projekt ,,Salliv kool” korraldab juba teist aastat sallivuskonverentsi ,,Kuidas teha enda koolist salliv kool?”. Sellel aastal kutsume osalema kõiki inimesi, kes kooliga seotud on, seega teretulnud on nii õpilased kui koolitöötajad.

Konverents keskendub erinevate koolikiusuvastaste programmide tutvustamisele praktilises vormis, et kõik konverentsil osalejad saaksid teadmisi, mida endaga koju kaasa võtta ja oma koolis rakendada.

 

Sallivuskonverents oli väga hea kogemus minu elus. Sain palju uut infot kiusamise kohta.

Alustuseks oli meil inspiratsioonikõne. Seda viis läbi Artjom Savitski. Ta rääkis oma kogemusest seoses kiusamisega. Artjom arutas kuulajatega, mida oleks saanud paremini teha. Põhilaused, mis mulle meelde jäid, olid need, et alati tuleb olla enesekindel ja peab julgema  abi otsida. Artjom ütles: „Olge see, kes olla tahate!“. Peale selle soovitas ta lugeda psühholoogia raamatuid, sest need aitavad sellises olukorras üpris palju tema meelest.

Peale seda oli meil paneeldiskussioon. Kiusamisprobleemi on tänapäeval üsna palju. Tuli välja, et ka kiusaja on ohver, mitte ainult see, keda kiusati. Räägiti, kuidas kõik saab alguse perekonnas - seda nimetatakse tuumkiusamiseks. Lapsed kopeerivad oma pere käitumist. Kiusamine on ka oma võimupositsiooni näitamine. Muidugi on ohvril ka raske. Kindlasti mäletab ohver veel mitu aastat kiusamist. Kiusamine kaotab ohvril enesekindluse, oma mõtted ja hakkamasaamise elus. Selleks, et lahendada kiusamisprobleemi, peab mõlemat osapoolt aitama. Alati peab ka enda ümbrust märkama.

Järgmine koht oli minu jaoks töötuba 1, kus õppisin integratsiooni ehk erinevaid kultuure. Sain teada, et kultuuri tundmine on väga oluline, kui soovid reisida ja üldiselt oli teema ka muidu hariv ja huvitav. Kultuur kujuneb, kui seda õpitakse ja siis lisandub sellele ka iseloom. Muidugi mingi osa kultuurist on päritav. Mängisime üht mängu, kus pidime ise mingi keele välja mõtlema ja teistele selle selgeks õpetama.

2. töötuba oli KiVi ehk Kiusamisvaba kool. Seal sain teada kiusamise PÕHITÕED.

Mis on kiusamine? Kiusamine on see,  kui tehakse haiget korduvalt, meelega ja ohvril on raske end kaitsta.

Mis pole kiusamine? Kiusamine pole tüli, vaidlus, õrritamine, kaklus.

Seal räägiti ka sellest, kuidas kiusaja ootab, et pealtvaatajad reageeriks. See annab talle kindluse veel kiusata. Seda ka öeldi, et internetis on poole lihtsam kiusata, sest selles keskkonnas tavaliselt kiusatakse anonüümselt ja tehakse seda korduvalt. Alati tuleb kõik kirjad, mis sulle saadetakse, alles hoida tõestusmaterjalina ja teavitada siis täiskasvanut.

Alati pean meeles, et ükskõik keda kiusatakse, proovin teda toetada ja soovitusi anda.

Sandra Kroon

8. klass

 

Sallivuskonverents ,,Kuidas teha enda koolist salliv kool“

Eesti Õpilasesinduste Liidu projekt ,,Salliv kool” korraldab juba teist aastat sallivuskonverentsi ,,Kuidas teha enda koolist salliv kool?”. Sellel aastal kutsume osalema kõiki inimesi, kes kooliga seotud on, seega teretulnud on nii õpilased kui koolitöötajad.

Konverents keskendub erinevate koolikiusuvastaste programmide tutvustamisele praktilises vormis, et kõik konverentsil osalejad saaksid teadmisi, mida endaga koju kaasa võtta ja oma koolis rakendada.

 

Sallivuskonverents oli väga hea kogemus minu elus. Sain palju uut infot kiusamise kohta.

Alustuseks oli meil inspiratsioonikõne. Seda viis läbi Artjom Savitski. Ta rääkis oma kogemusest seoses kiusamisega. Artjom arutas kuulajatega, mida oleks saanud paremini teha. Põhilaused, mis mulle meelde jäid, olid need, et alati tuleb olla enesekindel ja peab julgema  abi otsida. Artjom ütles: „Olge see, kes olla tahate!“. Peale selle soovitas ta lugeda psühholoogia raamatuid, sest need aitavad sellises olukorras üpris palju tema meelest.

Peale seda oli meil paneeldiskussioon. Kiusamisprobleemi on tänapäeval üsna palju. Tuli välja, et ka kiusaja on ohver, mitte ainult see, keda kiusati. Räägiti, kuidas kõik saab alguse perekonnas - seda nimetatakse tuumkiusamiseks. Lapsed kopeerivad oma pere käitumist. Kiusamine on ka oma võimupositsiooni näitamine. Muidugi on ohvril ka raske. Kindlasti mäletab ohver veel mitu aastat kiusamist. Kiusamine kaotab ohvril enesekindluse, oma mõtted ja hakkamasaamise elus. Selleks, et lahendada kiusamisprobleemi, peab mõlemat osapoolt aitama. Alati peab ka enda ümbrust märkama.

Järgmine koht oli minu jaoks töötuba 1, kus õppisin integratsiooni ehk erinevaid kultuure. Sain teada, et kultuuri tundmine on väga oluline, kui soovid reisida ja üldiselt oli teema ka muidu hariv ja huvitav. Kultuur kujuneb, kui seda õpitakse ja siis lisandub sellele ka iseloom. Muidugi mingi osa kultuurist on päritav. Mängisime üht mängu, kus pidime ise mingi keele välja mõtlema ja teistele selle selgeks õpetama.

2. töötuba oli KiVi ehk Kiusamisvaba kool. Seal sain teada kiusamise PÕHITÕED.

Mis on kiusamine? Kiusamine on see,  kui tehakse haiget korduvalt, meelega ja ohvril on raske end kaitsta.

Mis pole kiusamine? Kiusamine pole tüli, vaidlus, õrritamine, kaklus.

Seal räägiti ka sellest, kuidas kiusaja ootab, et pealtvaatajad reageeriks. See annab talle kindluse veel kiusata. Seda ka öeldi, et internetis on poole lihtsam kiusata, sest selles keskkonnas tavaliselt kiusatakse anonüümselt ja tehakse seda korduvalt. Alati tuleb kõik kirjad, mis sulle saadetakse, alles hoida tõestusmaterjalina ja teavitada siis täiskasvanut.

Alati pean meeles, et ükskõik keda kiusatakse, proovin teda toetada ja soovitusi anda.

Sandra Kroon

8. klass