Uudised

Ettevõtlikkusest ettevõtluseni 10. detsember valdek.rohtma


Hea kooli teerajajana peame silmas meie õppurite tulevikku, kus ettevõtlikkus ja selle arendamine loovuse kaudu lõppevad tõenäoliselt ettevõtlusega. Sellega arvestades lõpetasime 1. trimestri projektipäevadega, kus erinevatele kooliastmetele kavandati jõukohased tegevused.

Teemade üle arutlesid eelnevalt nii õpilased kui õpetajad ja projektiga seotud mõtted hakkasid liikuma ning valikud täpsustuma vahetult enne toimumist. Kedagi ei visatud ootamatult külma vette.

1- 3. klass meisterdas lauamänge. Tulenevalt vanusest kujunesid ka mängud eriilmelisteks:  mõni tiim sai oma mõtte muinasjutust, teine metsast või lähenevatest jõuludest. Oli sõna-, liikumis- ja mõttemänge.

3.klass oli enim valmistunud, kuid ega väiksemadki alla andnud. Hiljem kuulati huviga valminud mängude tutvustust ja jõuti nende praktilise kasutamiseni. Töid tutvustati ka mõttemängude õpetajale Meelis Kuldkepile ja koos mängiti need veel kord läbi. Kahe päeva jooksul arendati meeskonnatöö oskusi ja saadi esimesed tõsisemad kogemused tekkinud probleemide lahendamisel.

Ettevõtlusega tegelemine 4. ja 5. klassis kulges mänguliselt ja hea tujuga. Esimesel päeval vabastati loovus, mõtete vaba mängu kasutati ettevõtte „Naljakad leiutised“ toote arendusel. Iga rühm sai mänguks kindlad vahendid, mida kasutades loodi ettevõtte kahjumist päästmiseks uus toode, abiks loovus ja nutikus. Leiutamise käigus suutsid rühmad tulla geniaalsetele ideedele:  nutikaelakee, multifunktsionaalne pinal, herneks maskeerunud šokolaadikommid, HELMI (iga inimese koduabiline), müts-telefon, Rubiku kuubiku kaardisegaja, kaasaskantav kott- telk, sooladosaator ja pärlite sorteerimise masin. Toodetest valmisid toredad illustreerivad reklaamplakatid ja -videod.

Kogu tegevuse käigus tuli järgida vaid kahte reeglit: meeled valla ja EI nutiseadmetele.

6. klassi noored osalesid vahetult enne projektipäevi Hooliva Klassi koolitusel Kloogarannas ja õige tundus õpitule ja kogetule tagasi vaadata ning materjalidest asjakohane plakat kujundada.

Progümnasistid , kes jagunesid kaheksasse rühma, nägid tõsist vaeva Goldbergi masinate ehitamisel. Vaatleja sõnul nägi ta tõsist ja  mõtestatud koostööd, loovust ja julgust katsetada, oskust ja soovi teiste arvamusi kuulata. Ei põlatud juhendajate abi ja kohati jõuti lahendusteni, mis üllatasid. Tööde esitlemisel elati üksteisele kaasa ja ebaõnnestumise puhul ei jäänud pisaradki olemata, mis on tõenduseks ettevõtmise tõsiseltvõetavuses. Videosse talletatuna saame masinaid näha kodulehel. Selle kooliastme tegevusi jälgides veel üks ettepanek, mis väärib kaalumist: alati ei pea juhendajateks olema konkreetselt need õpetajad, kes iga päev õpilastega tegelevad, neile tunde annavad. Hea kogemus on võõra pilguga kõrvalt vaadata, noori töö käigus tundma õppida. Niisugune kogemus on enam väärt, kui arvame.

Gümnasistid astusid rambivalgusse, lahendades sketšide kaudu teemat „Pildikesi koolielust“. Kahe päeva jooksul kirjutati rühmades stsenaariumid, mõeldi kostüümidele, etendamiskohale ja rekvisiitidele. Üksteise mänguoskuste tunnistajaks said olla kõik näitlejad. Taas ollakse rikkamad kogemuse võrra leida endas üles kirjutamis- ja lavastamisoskus ning esinemisjulgus.

Õpilaste projektipäevikute märkmetest väärib tähelepanu soov esitleda oma töid ülejäänud kooliperel ja näha teiste tööde tulemusi.

Selliste tegemistega püüdsime seekord jõuda lähemale ettevõtlikkusele ja jätkame uute ideedega uuel aastal.

Valik vahvaid meenutusi: 

Hea kooli teerajajana peame silmas meie õppurite tulevikku, kus ettevõtlikkus ja selle arendamine loovuse kaudu lõppevad tõenäoliselt ettevõtlusega. Sellega arvestades lõpetasime 1. trimestri projektipäevadega, kus erinevatele kooliastmetele kavandati jõukohased tegevused.

Teemade üle arutlesid eelnevalt nii õpilased kui õpetajad ja projektiga seotud mõtted hakkasid liikuma ning valikud täpsustuma vahetult enne toimumist. Kedagi ei visatud ootamatult külma vette.

1- 3. klass meisterdas lauamänge. Tulenevalt vanusest kujunesid ka mängud eriilmelisteks:  mõni tiim sai oma mõtte muinasjutust, teine metsast või lähenevatest jõuludest. Oli sõna-, liikumis- ja mõttemänge.

3.klass oli enim valmistunud, kuid ega väiksemadki alla andnud. Hiljem kuulati huviga valminud mängude tutvustust ja jõuti nende praktilise kasutamiseni. Töid tutvustati ka mõttemängude õpetajale Meelis Kuldkepile ja koos mängiti need veel kord läbi. Kahe päeva jooksul arendati meeskonnatöö oskusi ja saadi esimesed tõsisemad kogemused tekkinud probleemide lahendamisel.

Ettevõtlusega tegelemine 4. ja 5. klassis kulges mänguliselt ja hea tujuga. Esimesel päeval vabastati loovus, mõtete vaba mängu kasutati ettevõtte „Naljakad leiutised“ toote arendusel. Iga rühm sai mänguks kindlad vahendid, mida kasutades loodi ettevõtte kahjumist päästmiseks uus toode, abiks loovus ja nutikus. Leiutamise käigus suutsid rühmad tulla geniaalsetele ideedele:  nutikaelakee, multifunktsionaalne pinal, herneks maskeerunud šokolaadikommid, HELMI (iga inimese koduabiline), müts-telefon, Rubiku kuubiku kaardisegaja, kaasaskantav kott- telk, sooladosaator ja pärlite sorteerimise masin. Toodetest valmisid toredad illustreerivad reklaamplakatid ja -videod.

Kogu tegevuse käigus tuli järgida vaid kahte reeglit: meeled valla ja EI nutiseadmetele.

6. klassi noored osalesid vahetult enne projektipäevi Hooliva Klassi koolitusel Kloogarannas ja õige tundus õpitule ja kogetule tagasi vaadata ning materjalidest asjakohane plakat kujundada.

Progümnasistid , kes jagunesid kaheksasse rühma, nägid tõsist vaeva Goldbergi masinate ehitamisel. Vaatleja sõnul nägi ta tõsist ja  mõtestatud koostööd, loovust ja julgust katsetada, oskust ja soovi teiste arvamusi kuulata. Ei põlatud juhendajate abi ja kohati jõuti lahendusteni, mis üllatasid. Tööde esitlemisel elati üksteisele kaasa ja ebaõnnestumise puhul ei jäänud pisaradki olemata, mis on tõenduseks ettevõtmise tõsiseltvõetavuses. Videosse talletatuna saame masinaid näha kodulehel. Selle kooliastme tegevusi jälgides veel üks ettepanek, mis väärib kaalumist: alati ei pea juhendajateks olema konkreetselt need õpetajad, kes iga päev õpilastega tegelevad, neile tunde annavad. Hea kogemus on võõra pilguga kõrvalt vaadata, noori töö käigus tundma õppida. Niisugune kogemus on enam väärt, kui arvame.

Gümnasistid astusid rambivalgusse, lahendades sketšide kaudu teemat „Pildikesi koolielust“. Kahe päeva jooksul kirjutati rühmades stsenaariumid, mõeldi kostüümidele, etendamiskohale ja rekvisiitidele. Üksteise mänguoskuste tunnistajaks said olla kõik näitlejad. Taas ollakse rikkamad kogemuse võrra leida endas üles kirjutamis- ja lavastamisoskus ning esinemisjulgus.

Õpilaste projektipäevikute märkmetest väärib tähelepanu soov esitleda oma töid ülejäänud kooliperel ja näha teiste tööde tulemusi.

Selliste tegemistega püüdsime seekord jõuda lähemale ettevõtlikkusele ja jätkame uute ideedega uuel aastal.

Valik vahvaid meenutusi: