Kõrvitsapäev 04. november tiit.raik
Kas vaid kurjuse maailm?
Iirimaal oli aegu tagasi komme viia õõnestatud kaalika sees ühisest kogukonna lõkkest söed oma tule alustamiseks. Nii toimetades mõeldi järgmisel päeval toimuvale kõigi pühakute päevale. Kas ammusest kombest on midagi alles jäänud? Ehk tagasihoidlikud riismed. Kes meist ei teaks, et ajad muutuvad ja meiegi ei jää samaks.
Meie majas liikusid halloween`i päeval ringi tumedate jõudude maailma kujud, oli õige süngeid nägusid mustade kapuutside varjus ja pisut õrnemaid ning hapramaid tonte. Pisemad olid küll tumedates rõivastes, kuid enamasti sätendavates ja õhulistes, mis andis pisut lootust helgemaid aegu näha.
Kolle ja koletisi jälgisid korraldajate tähelepanelikud pilgud ja auhinnad ootavad õiget aega.
Loodetavasti ei jäta seepärast mardid ega kadrid oma jookse jooksmata ja loodetavasti on jooksjad meie oma lapsed, kes ei lase meie oma traditsioonidel unustusse vajuda.
Kas vaid kurjuse maailm?
Iirimaal oli aegu tagasi komme viia õõnestatud kaalika sees ühisest kogukonna lõkkest söed oma tule alustamiseks. Nii toimetades mõeldi järgmisel päeval toimuvale kõigi pühakute päevale. Kas ammusest kombest on midagi alles jäänud? Ehk tagasihoidlikud riismed. Kes meist ei teaks, et ajad muutuvad ja meiegi ei jää samaks.
Meie majas liikusid halloween`i päeval ringi tumedate jõudude maailma kujud, oli õige süngeid nägusid mustade kapuutside varjus ja pisut õrnemaid ning hapramaid tonte. Pisemad olid küll tumedates rõivastes, kuid enamasti sätendavates ja õhulistes, mis andis pisut lootust helgemaid aegu näha.
Kolle ja koletisi jälgisid korraldajate tähelepanelikud pilgud ja auhinnad ootavad õiget aega.
Loodetavasti ei jäta seepärast mardid ega kadrid oma jookse jooksmata ja loodetavasti on jooksjad meie oma lapsed, kes ei lase meie oma traditsioonidel unustusse vajuda.
