Uudised

Tuult tiibadesse, 51. lend 17. juuni valdek.rohtma


Kes meist on vaadanud rajakaameraid, mis jälgib lindude pesapaiku, teab, kui kannatlikult hoolitsetakse järeltuleva põlve eest ja kuidas verisulis linnupoegadest kasvavad iseseisvad noored tegelased, kes ilma avastama lähevad.

Sama on juhtunud nendega, kes möödunud reedel kümnekesi meie koolimaja uksest välja jalutasid.  Haprad tiivad said ajapikku tugevust ja jõudu. Veel mõnda aega tehakse nende toel tiire lähemas ümbruses, aga küllap kogutakse tuult, mis kannab kõrgemale ja kaugemale.

 

Armsad lõpetajad, austatud vallavanem, kallid külalised!

Oleme täiesti ebatraditsioonilisele kevadele tasakaaluks kogunenud lõpuaktusele oma kodusesse palmisaali. See saal on tänastele lõpetajatele mitmes mõttes püha paik. Veel pisut aega tagasi oli üle aastate võimalus teil sooritada riigieksamid oma koolimajas, siinsamas saalis. Olen uhke, et keegi teist ei loobunud. Mul on au olnud ikka ja jälle seda tunnet tunda. Näiteks äsja, kui toimus õpilastööde kaitsmine. Tänan teid nauditava akadeemilise protsessi eest.

 Lennuna on teid piisavalt vähe, samas ka omajagu palju, et olete jõudnud eristuda ja samas ühte jalga astuda, vaielda ja vastanduda ning samas vajadusel ühtse tiimina tegutseda. Seda omadust tuleb hinnata ja ma usun, et läbi ühise pingutuse saavutatud tulemusi oskate hinnata te ise, hindavad kõrgelt nii õpetajad kui teie vanemad ja sugulased.

Mõeldes teile, meenus mulle saksa tudengilaul, mis on tuntud ka kui mitteametlik ajaloolaste hümn, ja mille sõnad on eesti keelde pannud August Anni. Just kolmas salm sellest laulust räägiks justkui teist:

Kõik muu meil ükskõik,
Mis ise ei taha.
Meist enestest kõik,
Kas hea see või paha.
Me süda ja silmad
Need loovad maailma.
Kõikvõimsad me nii —
Me mõtted on priid.

Tudengieluga on ilus koolilõppu siduda, sest ühel või teisel moel jätkub targemaks saamise protsess ka kõige-kõigematel. Väga hästi teavad seda professorid, kelle tõdemuse järgi on maailma kõige targemad just esmakursuslased.

Usun koolijuhina, et oma lippu hoiate te kõrgel ja tean, et eluks olete valmis. Seda on mitmed õpetajad teie käest ka vahetult kuulnud, kui nõudlikke õpiülesandeid on jaganud – õpetaja, meil on muu elu ka! Ja nii ongi. Täna on eluks valmisoleku kujunemise jadas silmapaistev punkt – gümnaasiumi lõputunnistuse kättesaamine. Olge tänulikud oma vanematele, kaasteelistele ja õpetajatele ning hoian väga teile pöialt, et valitud teekond peale kooli oleks leebe tuule ja vallatute kurvidega, kuid ilma suuremate kivide ja kändudeta!

 

Kummardades teie ees
Valdek Rohtma

 

Kes meist on vaadanud rajakaameraid, mis jälgib lindude pesapaiku, teab, kui kannatlikult hoolitsetakse järeltuleva põlve eest ja kuidas verisulis linnupoegadest kasvavad iseseisvad noored tegelased, kes ilma avastama lähevad.

Sama on juhtunud nendega, kes möödunud reedel kümnekesi meie koolimaja uksest välja jalutasid.  Haprad tiivad said ajapikku tugevust ja jõudu. Veel mõnda aega tehakse nende toel tiire lähemas ümbruses, aga küllap kogutakse tuult, mis kannab kõrgemale ja kaugemale.

 

Armsad lõpetajad, austatud vallavanem, kallid külalised!

Oleme täiesti ebatraditsioonilisele kevadele tasakaaluks kogunenud lõpuaktusele oma kodusesse palmisaali. See saal on tänastele lõpetajatele mitmes mõttes püha paik. Veel pisut aega tagasi oli üle aastate võimalus teil sooritada riigieksamid oma koolimajas, siinsamas saalis. Olen uhke, et keegi teist ei loobunud. Mul on au olnud ikka ja jälle seda tunnet tunda. Näiteks äsja, kui toimus õpilastööde kaitsmine. Tänan teid nauditava akadeemilise protsessi eest.

 Lennuna on teid piisavalt vähe, samas ka omajagu palju, et olete jõudnud eristuda ja samas ühte jalga astuda, vaielda ja vastanduda ning samas vajadusel ühtse tiimina tegutseda. Seda omadust tuleb hinnata ja ma usun, et läbi ühise pingutuse saavutatud tulemusi oskate hinnata te ise, hindavad kõrgelt nii õpetajad kui teie vanemad ja sugulased.

Mõeldes teile, meenus mulle saksa tudengilaul, mis on tuntud ka kui mitteametlik ajaloolaste hümn, ja mille sõnad on eesti keelde pannud August Anni. Just kolmas salm sellest laulust räägiks justkui teist:

Kõik muu meil ükskõik,
Mis ise ei taha.
Meist enestest kõik,
Kas hea see või paha.
Me süda ja silmad
Need loovad maailma.
Kõikvõimsad me nii —
Me mõtted on priid.

Tudengieluga on ilus koolilõppu siduda, sest ühel või teisel moel jätkub targemaks saamise protsess ka kõige-kõigematel. Väga hästi teavad seda professorid, kelle tõdemuse järgi on maailma kõige targemad just esmakursuslased.

Usun koolijuhina, et oma lippu hoiate te kõrgel ja tean, et eluks olete valmis. Seda on mitmed õpetajad teie käest ka vahetult kuulnud, kui nõudlikke õpiülesandeid on jaganud – õpetaja, meil on muu elu ka! Ja nii ongi. Täna on eluks valmisoleku kujunemise jadas silmapaistev punkt – gümnaasiumi lõputunnistuse kättesaamine. Olge tänulikud oma vanematele, kaasteelistele ja õpetajatele ning hoian väga teile pöialt, et valitud teekond peale kooli oleks leebe tuule ja vallatute kurvidega, kuid ilma suuremate kivide ja kändudeta!

 

Kummardades teie ees
Valdek Rohtma

 

vonnu_keskkooli_lopuaktus
vonnu_keskkooli_lopuaktus